Viimastel aastatel on plastireostuse probleem pälvinud laialdast tähelepanu kogu maailmas. Selle probleemi lahendamiseks peetakse biolagunevaid kilekotte elujõuliseks alternatiiviks, kuna need vähendavad keskkonnaohtu lagunemisprotsessi ajal. Siiski on biolagunevate kilekottide jätkusuutlikkus tekitanud ka muret ja vaidlusi.
Kõigepealt peame mõistma, mis on alagunev kilekott. Võrreldes traditsiooniliste kilekottidega on sellel märkimisväärne omadus, see tähendab, et see võib teatud tingimustes (nagu kõrge temperatuur, niiskus jne) laguneda väiksemateks molekulideks, vähendades seeläbi mõju keskkonnale. Neid molekule saab looduskeskkonnas edasi lagundada veeks ja süsinikdioksiidiks.
Lagunevad kilekotid vähendavad küll lagunemisprotsessi käigus tekkiva plastireostuse probleemi, kuid samal ajal on nende elutsükliga siiski probleeme. Tootmisest kuni ringlussevõtu ja kõrvaldamiseni on endiselt rida väljakutseid.
Esiteks nõuab biolagunevate kilekottide tootmine palju energiat ja ressursse. Kuigi tootmisprotsessis kasutatakse mõningaid biopõhiseid ressursse, peab see siiski kulutama palju vett, maad ja kemikaale. Lisaks valmistab muret ka tootmise käigus tekkiv süsinikuheide.
Teiseks on teatud raskustes ka biolagunevate kilekottide ringlussevõtt ja utiliseerimine. Kuna lagunev plast nõuab lagunemisprotsessi ajal spetsiifilisi keskkonnatingimusi, võivad eri tüüpi lagunevad kilekotid vajada erinevaid kõrvaldamismeetodeid. See tähendab, et kui need kilekotid pannakse ekslikult tavaprügi hulka või segatakse taaskasutatavate jäätmetega, on sellel negatiivne mõju kogu taaskasutus- ja töötlemissüsteemile.
Lisaks on vaidlusi tekitanud ka biolagunevate kilekottide lagunemiskiirus. Uuringud on näidanud, et mõnede biolagunevate kilekottide täielik lagunemine võtab kaua aega ja võib kuluda isegi aastaid. See tähendab, et selle aja jooksul võivad need keskkonnale teatavat kahju ja saastet tekitada.
Vastuseks ülaltoodud probleemidele on mõned ettevõtted ja teadusasutused asunud välja töötama keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Näiteks on laialdaselt uuritud ja kasutatud mõningaid biopõhiseid materjale, taastuvaid plastmassi ja lagunevat bioplasti. Need uued materjalid võivad vähendada lagunemisprotsessi käigus tekkivat kahju keskkonnale ja süsinikuemissioon tootmisprotsessis on madal.
Lisaks võtavad valitsus ja sotsiaalsed ettevõtted mitmeid meetmeid, et edendada lagunevate kilekottide jätkusuutlikkust. Mõned riigid ja piirkonnad on kehtestanud ranged eeskirjad, et piirata kilekottide kasutamist ning edendada lagunevate kilekottide arendamist ja edendamist. Samal ajal on lagunevate kilekottide ringlussevõtuks ja töötlemiseks vaja ka asjakohast poliitikat veelgi täiustada ning luua küpsem ringlussevõtu- ja töötlemissüsteem.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi biolagunevatel kilekottidel on suur potentsiaal plastireostuse vähendamisel, vajavad nende jätkusuutlikkuse küsimused siiski pidevat tähelepanu ja täiustamist. Rohelisemate alternatiivide väljatöötamise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise süsteemide parandamise ning poliitika ja eeskirjade tugevdamise kaudu saame astuda olulise sammu plastireostusega võitlemise suunas.
Postitusaeg: 21. juuli 2023
